"Privaatsus sotsiaalvõrgustikes" - Retsensioon.

Vaadeldava rühmatöö andmed

Projekti teema - "Privaatsus sotsiaalvõrgustikes"

Autorid:

• Mario Peterson
• Tetyana Pokhil
• Svetlana Tsõgankova
• Pille-Riin Ruuben
• Kadri Jõesoo

Uurimistöö

Sisu: Töös on ära toodud teemaga seotud probleemid ning jagatud soovitusi. Üleandmise kuupäev: 08.11.2011.

Rühmatöö koosneb artikklist teemal: "Privaatsus sotsiaalvõrgustikes", mis on rühma uurimistöö dokumentatsiooniks. Samas on ka esitatud kasutatavate allikate loetelu.

Töö hindamine

Ülesanne püstitus
Privaatsus on väga aktuaalne teema tänapäeval (tänu sotliaalvõrgustikke hulgale), seega teema valikut võib pidada edukaks. Tänu teemale antud töö teema tunduski mulle väga huvitavaks ning mul oli olemas oma, väga kindel seisukoht antud küsimusele/teemale ning oli huvitav teada saada, kas see klappib autorite seisukohaga või mitte.

Töö ülesehitus ja keelekasutus 
Tahaks kohe rõhutada, et suuri puuduseid ma pole antud töös leidnud. Võib olla mõned väiksed parandused ja subjektiivsed arvamused/soovitused vormingu kohta.

Töö on korrektselt koostatud, tekst on loogiliselt peatäkideks jagatud, keel arusaadav ja lihtsalt loetav. Olemasolev sisukord võimaldab kiiresti orienteeruda pikkas tekstis.  Samas teks ka ilustasti jagatud Sissejuhatuseks, kus autorid kirjutavad, millest se tööon ning milleks see on loodud, Põhiosaks, kus autorid ükikasjalikumalt räägivad püstitatud probleemidest/küsimustest ning Kokkuvõtteks, kuhu on kokku pandud kõik head mõtted ning välja töödud soovitused autorite poolt. Siin kohal tahaks kommenteerida töö põhiosat. Mulle väga meeldis, et autorid tõid välja statistikat (mis mind natuke üllatas) ning Eesti seaduse "seisukohta" antud küsimusele, mis oli ka üllatav mu jaoks. Mina pole teadnud ega mõelnud, et meie seadus on nii vananenud.  Samas oli ka kasulik osa "kuidas kaitsta oma privaatsust nii internetis, kui ka oma arvutis", mõned vajalikud nõuanned ja soovitused olid väga aktuaalsed. Ühesõnaga töö tundus mulle edukaks.

Järgnevalt sooviksin ikkagi mainida mõned kohad, mida minu arvates oleks võimalik teha paremini. Kuna töö oli päris suur ning tekst oli tõepoolest väga pikk. Seega oleks küll hea "lahjendada" seda paari pilditega ning statistika osas oleks väga ilus ja visuaalselt meeldiv mõni graafik. Veel üks asi, mis torkas silmadesse oli see, et oli täpselt näha et artikklil on mitu autorit ja mitte selle pärast, et sulgudes oli iga osa autori nimi, vaid erinevate osade stiilid olid väga erinevad (kuskil puhas teks, kuskil loetelud). Kuna minu arvates see ei ole nii suur probleem, mõnel määral see on isegi pluss, kuna pikka teksti tavakülastajad ikka ei viitsi lugeda.

Soovitus punktisumma kohta
Kõik osad on koostatud korrektselt ning loogiliselt. Tööd oli hea lugeda ning sellest tekkis terviklik arusaam. Minupoolsed punktid tööle oleks 37-39. 

Loeng 14: Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

• Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1. juhtum:
Viimasel ajal on väga populaarne selline pettumus nagu n.ö. "Nigeeria kirjad". Inimese postkastile sadetakse kirja sisuga, et Nigeerijas on juhtunud mingisugune õnnetus mingisuguse inimesega (ta on väga rikkas), kuna kõik tema raha ei ole võimalik välja võte nigeeria panka kontost vms ning teie käes palutakse 1000 dollarit, et avada lisakontot teises pankas (Näiteks Sveitsi) ning 2000 dollarit, et jurusti kulud. Selle eest te saate 3 000 000 dollarit. USA's inimeśed kautasaid 100 000 000 dollarit tänu sellele pettusele

2. juhtum.
Raha varastamine iTunes Kaudu – $750 tuhat
Kurjategijate grupp lindistas 19 kompositsioone ja panid välja müügiks Apple iTunes Store ja Amazoni. Nende kompositsioonide ostjatelt olid ära võetud krediitkaartide numbrid. Pärast seda krediitkaartidelt oli varastatud $750 tuhat.

3. juhtum
Ginko panga krahh virtuaalmaailmas Second Life – kahju suurus 440 tuhad naelasterlingit
Ligikaudu 18 tuhat inimest kaotasid saju miljoneid lidnen-dollareid (0.5 mil. naelasterlingeid) virtuaalpanga Ginko pankrotti mineku tagajärjel. Enne pankrotti mineku hoiuste suurus oli rohkem kui $700 tuhad.
Pankrotti mineku ametlik versioon oli raha massiline maha võtmine arvetelt Ginko pangas, mille põhjuseks oli hasartmängude keeld Second Life’is. Pank läks pankrotti ühe nädala jooksul ja need, kes ei jõudnud oma raha tagasi võtta jäid pika ninaga. Spetsialistid arvavad, et see oli ette planeeritud aktsioon.

http://www.aferizm.ru/moshen/internet/m_int_nigeria_letters.htm
http://inetno.ru/2009/11/23/krupnejshie-prestupleniya-v-internete/

Loeng 13: Kogukondlik tarkvaraarendus

• Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Opera ja Firefox browserite võrdlus.

Opera on veebibrauser ja internetikomplekt personaalarvutitele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid levinud internetipõhiseid teenuseid. Lisaks elementaarsele veebi kuvamise võimekusele sisaldab Opera integreeritud uudisvoogude ja e-posti klienti, IRC tuge, BitTorrenti rakendust ning serveri moodulit Unite. Opera on suletud koodiga vabavara. Operat arendab Norra firma Opera Software.
Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele brauseritele Internet Explorer ja Netscape Navigator, mis Opera algusaastatel olid domineerivad veebilehitsejad.
Brauser on saadaval operatsioonisüsteemide BeOS, GNU/Linux, FreeBSD, Solaris, Mac OS X, OS/2, QNX Realtime Platform, Symbian OS, samuti kõigile Microsoft Windowsi 16- ja 32-bitistele versioonidele. (wikipediast)

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Firefox on Mozilla peamine arendusprojekt. Firefox on vaba tarkvara. Eestis on Firefox kasutatuim veebilehitseja. Firefoxi lisad (addons) on väikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavõimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tööd saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on lehitsejasse endasse sisse ehitatud (menüü Tools/addons). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt. Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib töötava Firefoxi versiooniga või ei, sest kõik lisad on tähistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa. Lisade abil saab kujundust muuta, lisada õigekirjakontrolli, muuta Firefoxi võrguparameetreid, transportida faile, hallata järjehoidjaid, kuvada uudisvooge, kuvada veebisaitide dünaamilist teavet ja nii edasi. Üks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis kõrvaldab veebilehtedelt reklaambännereid. Huvitav on lisa, millega oma Gmaili konto muuta failiarhiiviks.

Võrdlus:

Opera:

Hakkas oma tegevust 1994 aastal.1996 aastal tuli esimene beta versioon (ainult mircosoft windowsil). Opera 4.0 tuli välja 2000 aastal (see toetas juba teisi platforme kah). Siis ta oli veel "trialware", ehk pärast trial perioodi pidi selle eest maksma. 5.0 Opera likvideeris seda. 8.5 Opera versioonist Google on vaikimisi selle otsingumootor. 2006 aastal tuli 9.1 versioon, mis oli halva kaitsega ja see oli parandatud versioonis 9.5, kui GeoTrusti asendati NetCraftiga ja lisati HauteSecure.
Uus JavaScript mootor: Carakan, kehtes versioonist 10.50. Vastavalt Opera Software, Carakan oli rohkem kui seitse korda kiirem SunSpider'ist, mis oli paiguldatud Opera 10,10's koos Futhark Windows'iga.
Operal on samuti hea video raamatukogu: Vega. See oli hea lahendus selleks, et sai kasutada CSS3.
Versioon 10.60 lubas juba töötada MAC OS X'l ja Linuxil.
14. oktoober 2010, Opera Software teatas Opera 11 tulekust. See versioon oleks funktsionaalsem, lisaks parem toetus HTML5 ja CSS3. Avalik alfa-release ilmus 21. oktoober 2010.
Firefox:

Firefoxi projekt algas 2002 Mozilla projekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid Dave Hyatt ja Blake Ross, kes uskusid, et Mozilla veebilehitseja suudab vastata Netscape'i ärinõuetele ja vältida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mõttetuid lisavahendeid. Selleks, et võidelda Mozilla Suite'i väidetava liigse mahuga, lõid nad iseseisva veebilehitseja. See osutus edukaks ja 3. aprillil 2003 teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja Mozilla Thunderbirdile.
Firefoxi projekt tegi läbi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ära muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Järgmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri Firebird aktiivse protesti. 9. veebruaril 2004 sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sõna lühendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab lühendeid Fx ja fx.
Esimese 7 versiooni (0.1–0.7) koodnimed pärinesid California linnadelt, järgmised kaks (0.8 ja 0.9) Uus-Meremaa asulatelt. Versiooni 1.0 kandis "keelatud" koodnime Phoenix, seekord Arizona linna järgi.
Esimene Mozilla Firefoxi nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks 9. novembril 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde. Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.
Pärast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park 29. novembril 2005. 200 miljoni allalaadimise piir ületati 31. juulil 2006. Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti välja 24. oktoobril 2006.
17. juunil 2008 ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva. Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas Eestist üle 11 000 korra. Sellega püsitas Mozilla Firefox Guinnessi rekordi 3. novembril 2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri ja 2009. aasta märtsi seisuga on lehitseja saadaval enam kui 60 keeles.
^]

Loeng 12: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

• Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.

Lugesin läbi E.S.Raymond'i artikkli häkkerite kohta. Üldiselt võin öelda, et artikkel meeldis järgmistel põhjustel: Autor ei hakkanud seletama "kes ja mis on häkker" keerukate definitsioonidega ja arusaamatu sõnadega. E.S. Raymond kasutas lihtsalt leksikat, et kirjeldada oma mõtted häkkerite kohta nii, et isegi "laps saab aru", kes on häkker. Meeldis ka autori suhtumine häkkeritesse: ebastandartse mõtlemisega tipp-programmeerijad, kes ei ole kurjategijad, aga lihtsalt inimesed kellel meeldib raskeid ülesanned lahendada. Miks just see defenitsioon mulle meeldis, sest ma ise niimodi mõtlen. Minu arvates häkkerid tegutsevad mitte oma kasumi nimal vaid sest neil on huvitav, kuidas asi toimib, nad ise tahavad lahendada mõistusi. Need inimesed kes tegelevad ndmete varastamisega vs ei ole häkkerid nad on vargad ja kuritegijad.

Loeng 11: Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Tarkvara- ja sisulitsentsid

• Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne):

Esimesena mõttesse tuleb just GNU vaba dokumentatsiooni litsents - GNU Free Documentation License.

GNU- on operatsioonisüsteem, mis  koosneb vabatarkvarast. GNU loojaks võib pidada Richard Stallmanni. Üldse GNU-l pole kindlalt tükki, vaid koosneb erinevatest olenedes kus ja millele kasutatakse.

GNU FDL oli kirjutatud FSF (Free Software Foundation, asutajaks Richard Stallmann) poolt GNU projekti jaoks. See on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendavate materjalide jaoks. See tähendab, et materjal peab olema avatud kõigile ja saadaval kujul ning vabalt muudetav mingil olemasoleva vahendiga. Näiteks võib seda materjali või misiganes dokumenti kopeerida ja levitada kas ärilisel või mitteärilisel eesmärgil. Isegi koopiate eest on lubatud võtta tasu. Kuid mingid piirangud seal võivad tulla kui koopiate arv on üle 100 jne , kuid nendesse detailidesse ei lasku.

Näiteks Wikipedia on ehtne näide.

GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsist tuleb parandatud versioone, mis võivad olla sarnased eelmisega, kuid erinevusi on näiteks mingites asjades, mis käsitlevad ja lahendavad uusi probleeme.Hetkel peaks kehtima 2008.aastal tulnud versioon 1.3

Loeng 10: Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

• Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Tänapäeval on enamik Eesti elanikest ikkagi kasutab n.ö."varastatud" programme, filme, mänge, mida on võimalik alla laadida internetist kasutades igasuguseid programme. Piraatkoopiate levitamine ning kasutamine (allalaadimine) on tegelikult seaduse rikkumine, kuna see ei peatu inimesi. Isiklikult võin öelda, et ikkagi kuulen nende kurjategijate hulka. Süü vabanduseks võib pidada tarkvara suured hinnad: nagunii Eestis ja maailmas on kriis, palgad vähendatakse ning maksud suurendatakse, seega maksta veel paar sada euro ming tarkvara eest ei tahaks. Seega ma võin väita, et ma ei näe midagi halba piraatluses (tavakasutaja jaoks), kuid tootja ikkagi kaotab väga palju raha. Noh, mis siik ikka oma rahakott on alati lähedam ja tähtsam, kui mingi hüpoteetilise tootja oma, seega ma ikka eelistan kasutada "tasuta" asju internetist.

Loeng 9: Vaba tarkvara kui oluline eeldus

• Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega

Mina kasutasin mitu vaba tarkvarat, kuna täna tahaksin kirjeldada kõige lihtsama varianti: OpenOffice tarkvara. See on kontoritarkvara, mida saab tasuta alla laadida internetist. Seal võib luua ja muuta ka MS Offices tehtud dokumente. Tarkavara kasutamiseks ei ole vaja mingeid lisaprogramme. On vaja lihtsalt alla laadida installatsiooni faili ning instaleerida OpenOffice programmi ning seejärel programm on valmiskasutamiseks.